50 onni varjundit

Õuelastehoiu juures lummab mind laste lõputu loovus. Nad on  võimelised meisterdama oma keskkonnas leiduvatest juppidest võrratuid onne.  Olen korduvalt jäänud vaatlema, millises eeskuju väärivas koostöös need meistriteosed sünnivad.
Viimati jälgisin, kuidas korralike seinte ja laega lauajuppidest mängumajake ligi tunni ajaga valmis sai toreda 7-aastase piiga eestvedamisel. Kuidas ta kaalutles, millise pikkusega lauajupp tugipostideks valida, telliskividega kindlustada, et ehitis kokku ei vajuks. Ja isegi kui esimesed paar katsetust vajusidki, ei heitunud ta sellest. Osavalt jagas ta sõpradele juhiseid, milliseid juppe ta kaugemal asuvast hunnikust
hetkel vajab ning kaaslased tõttasid õhevil appi. Ilma otseselt kokku leppimata kujunes sel päeval just tema onni projekteerijaks. Sellest sai üks eriti vägev katuseterrassiga mängumajake. Ma olin pahviks löödud, et lapsed oskasid ilma täiskasvanute juhendamisteta kokku panna ehitise, mille seinad kannatasid täiuslikult lage, millel sai kõndida ja mängida. Lapsed meisterdasid sinna isegi istumiskohad ja käisid "terrassil päevitamas"!

Mina ega meie õuehoiu õpetajad ei oskaks selliseid onne ehitada! Aga meie lapsed oskavad. Ja mitte keegi pole neile seda õpetanud! Tõenäoliselt on nende iganädalaste onniehitamiste käigus lapsed selgeks saanud nii mõndagi füüsika seadustest, matemaatikast, projekti juhtimisest, materjaliteadusest, meeskonnatööst ja paljustki veel!

Mu sõnade kinnituseks lisan valiku fotosid, mis olen oma telefoniga teinud viimaste aastate jooksul meie võrratute laste poolt. Lisan veelkord, et mitte ühegi ehitise valmimisel ei ole täiskasvanud kaasa aidanud.

Suur aitäh AS Lasita Majale, kes meie lastele oma tootmisjääke annetas!
Kirjutas ja pildistas Liisa
Eelmine
Soovitusi saabuvateks pühadeks
Järgmine
Lapsed ja mutukad

Lisa kommentaar

Email again: